September 25, 2014

Lugemine

The Book of Ecclesiastes 1: 2-11

1:2	Koguja ütles: Edevuste edevus! Edevuste edevus, ja kõik on edevus!
1:3	Mida enamat on inimesel kogu oma tööst, kui ta töötab päikese all?
1:4	Põlvkond läheb ära, ja saabub põlvkond. Kuid maa seisab igavesti.
1:5	Päike tõuseb ja loojub; see naaseb oma kohale, ja sealt edasi, uuesti sündida,
1:6	see tiirleb läbi lõuna, ja kaared põhja poole. Vaim jätkub, valgustab kõike oma vooluringis, ja pöördub uuesti oma tsüklis.
1:7	Kõik jõed sumbuvad merre, ja meri ei voola üle. Kohale, kust jõed välja lähevad, nad naasevad, et nad saaksid uuesti voolata.
1:8	Sellised asjad on rasked; inimene ei suuda neid sõnadega seletada. Silm ei ole nägemisega rahul, ka kõrv ei täida kuulmist.
1:9	Mis on see, mis on olemas olnud? Sama kehtib ka tulevikus. Mis on see, mis on tehtud? Sama tehakse ka edaspidi.
1:10	Pole midagi uut päikese all. Samuti ei oska keegi öelda: "Vaata, see on uus!” Sest see on juba esile kerkinud ajastutel, mis olid enne meid.
1:11	Endistest asjadest ei mäletata. Tõepoolest, samuti ei ole tulevikus mingeid andmeid mineviku asjade kohta, neile, kes eksisteerivad päris lõpus.

Kirikulaul

Püha evangeelium Luuka järgi 9: 7-9

9:7	Now Herod the tetrarch heard about all the things that were being done by him, but he doubted, because it was said
9:8	by some, “For John has risen from the dead,” yet truly, by others, “For Elijah has appeared,” and by still others, “For one of the prophets from of old has risen again.”
9:9	And Herod said: “I beheaded John. Nii siis, who is this, about whom I hear such things?” And he sought to see him.