September 27, 2012, Lugemine

1:2	Koguja ütles: Edevuste edevus! Edevuste edevus, ja kõik on edevus!
1:3	Mida enamat on inimesel kogu oma tööst, kui ta töötab päikese all?
1:4	Põlvkond läheb ära, ja saabub põlvkond. Kuid maa seisab igavesti.
1:5	Päike tõuseb ja loojub; see naaseb oma kohale, ja sealt edasi, uuesti sündida,
1:6	see tiirleb läbi lõuna, ja kaared põhja poole. Vaim jätkub, valgustab kõike oma vooluringis, ja pöördub uuesti oma tsüklis.
1:7	Kõik jõed sumbuvad merre, ja meri ei voola üle. Kohale, kust jõed välja lähevad, nad naasevad, et nad saaksid uuesti voolata.
1:8	Sellised asjad on rasked; inimene ei suuda neid sõnadega seletada. Silm ei ole nägemisega rahul, ka kõrv ei täida kuulmist.
1:9	Mis on see, mis on olemas olnud? Sama kehtib ka tulevikus. Mis on see, mis on tehtud? Sama tehakse ka edaspidi.
1:10	Pole midagi uut päikese all. Samuti ei oska keegi öelda: "Vaata, see on uus!” Sest see on juba esile kerkinud ajastutel, mis olid enne meid.
1:11	Endistest asjadest ei mäletata. Tõepoolest, samuti ei ole tulevikus mingeid andmeid mineviku asjade kohta, neile, kes eksisteerivad päris lõpus.

Comments